fbpx

Purustame käsiraamatute avaldamisega seotud enamlevinud müüdid ja vastame küsimustele 

Hindan neid inimesi väga, kes avavad mu silmad nägema paljutki minu vaatepunktist hoopis tõesema nurga alt. Vahel on mind kohutanud see, mida olen niimoodi õppinud või kogenud, kuid tagantjärele on see alati kasuks tulnud, mis siis, et on ehk haigetki teinud. Ka teras karastub alles külmas vees, mitte tuleleekides. Ma soovin purustada mõned  käsiraamatu avaldamisega kaasnevad enamlevinud müüdid. Mitmed esitatud aspektid kehtivad ka ilukirjandusliku teose avaldamisel. Siiralt loodan, et kui kõrvaldan mõne sinu eksiarvamuse,  aitab järgnev sind edasi su oma raamatu avaldamise suunas, sind karastades 🙂 .

Veebruaris 2020 viisime läbi uuringu, kus küsisime algajatelt ja juba raamatu avaldanud autoritelt, mille taha nad takerduvad. Kokku saime 15 vastust ja toon välja iga raamatu avaldamise etapi kohta esitatud küsimused ja müüdid, mis jäid uuringus enim silma. Kuna kokku tuli peaaegu 6000 sõna ja siit leiad kõik küsimused millele vastan ja müüdid, mille ümber lükkan.

Raamatu avaldamise olen jaganud nelja etappi, et oleks hea kiire ülevaade igast etapist. Kui soovid süüvida igasse raamatu avaldamise etappi põhjalikumalt, loe meie blogiartiklit „Raamatu avaldamise neli sammu.

Raamatu avaldamise neli sammu on

  1. kirjutamine
  2. kirjastamine
  3. müümine ja
  4. turustamine.

Küsimused ja müüdid kirjutamise-sammu kohta

  1. Mul ei ole aega kirjutamiseks. – Julgen öelda, et see on enamlevinud vabandus kõigil ja nii on ka raamatu kirjutamise jaoks aja leidmisega. Vanarahva tarkus ütleb, et Kui ei ole aega, siis ei ole piisavalt oluline. Mäletan, kui hakkasin vabastama aega kirjutamise jaoks, hakkas mu elu ümber korralduma, jõudes välja punktini, kus kaitsesin oma kirjutamisaega nagu emalõvi kutsikaid. Nii radikaalseks siiski ei tasu minna, kuid oluline on, et sul oleks kalender, kuhu kannad sisse oma nädala tegevused ja näeksid, kus leidub see 30 minutit või ehk ka mõni tund vaba aega kirjutamise jaoks.
  2. Mul on palju ideid, millest peaksin alustama? Kirjutasin sellest pikemalt meie blogiartiklis „Kuidas alustada raamatu kirjutamist?“ Sealt leiad meetodi, kuidas lõpuks oma käsiraamatu kandev idee või lahendamist vajav probleem üles leida.
  3. Olen kaasautor, kuidas motiveerida teisi autoreid kirjutama? – Olen kaasautor raamatule „15 Life-Changing Decisions“ ja selle kirjutamisel oli meil väga kindel plaan, mis hõlmas tähtaegasid, mida olime kõik kolmekesi endale ise seadnud. Toimusid ka iganädalased kohtumised ja rääkisime oma edasiminekutest. Kahe kuuga saime mustandi käsikirja kokku. Kokkuvõtvalt: peab olema projektiplaan ja vähemalt üks motiveeritud inimene, kes võtab tehnilise poole enda kanda.
  4. Milliseid programme kirjutamiseks kasutada? – Enne kui lähen kirjutamise programmi juurde, soovin välja tuua veel ühe olulise aspekti, milleks on raamatu outline ehk ülevaade (loe blogiartiklit „Mis asi on raamatu outline ehk ülevaade ja miks seda vaja läheb?“). Kasutan oma raamatu kandvate ideede või lahendamist vajava probleemi raamistiku loomiseks mõttekaardi (mindmap) tarkvara com lahendust. Kui raamistik on valmis, tõstan selle Scriveneri (kui teed ostu, läheb 20% sellest Minu Raamatule, tänan Sind, tänu sellele saan jätkata blogiartiklite kirjutamist ja projekti elluviimist ) ja jätkan seal kirjutamist. Hakkasin Scriveneri kasutama siis, kui mul jooksis Microsoft Word kokku ja kaotasin 10 lehekülge teksti, mille tõttu olin paar nädalat kassiahastuses. Pärast seda otsustasin, et lähen üle professionaalse tarkvara peale ja soovitan sul sama teha, sest aega ja närve, mida sellega säästad, ei kaalu üle miski. Lisaks on selle hind 53 eurot samuti soodne, seega igati väärt investeering.
  5. Kuidas leida originaalne idee? – Kui sedasi mõtled, siis toetub sinu redel vastu valet seina. Maailmas on tohutu hulk raamatuid ja tohutu hulk ideid, mis elavad nendes raamatutes, ja selle ühe kroonijuveeli üles leidmiseks jääks tõenäoliselt üks elu liialt lühikeseks. Mina soovitan originaalse idee asemel: Leia üles oma unikaalne vaatenurk ja too see oma raamatus välja. Mida see tähendab? See tähendab, et sa pead leidma oma hääle, oma viisi, oma vaatenurga. Võtad vana habemega teema, mida on heietatud põlvest põlve, ning muudad sellele lähenemise nurka, tuues sisse oma kogemuse. See on olnud minu puhul enamasti põhjuseks, miks olen ostnud samal teemal kirjutatud raamatuid (näiteks finantside valdkonnast). Tahan saada lugeja perspektiivi, uudset lähenemist, tema unikaalset vaatenurka sellele habemega teemale. NB: Kui sa täna veel ei tea oma unikaalset vaatenurka, ära muretse, see tuleb aja jooksul. Stephen King tõi oma raamatus „Kirjutamisest“ samuti välja, et tema algusaastate teosed olid rohkem teiste kirjanike kui tema enda nägu. Nii ka siin, iga järgmise kirjutatud raamatuga liigud lähemale oma unikaalsele vaatenurgale ja õpid seda üha oskuslikumalt ja paremini kasutama.
  6. Kuidas ehitada üles loogiline järjestus ehk mida tähendab lihtne ja arusaadav kirjutamine? – Suures pildis kirjutasin sellest blogiartiklis „Mis asi on raamatu outline ehk ülevaade ja miks seda vaja läheb?“ Kui sellest jääb väheseks, on järgmiseks sammuks tulla professionaalidele mõeldud koolitusele (uuri järgmise koolituse kohta siit: https://minuraamat.ee/professionaal), sest seal räägin täpselt raamatu kirjutamise raamistiku teemal. Näiteks kuidas siduda raamatu eri peatükke omavahel (hoidmaks lugeja huvi üleval) või kuidas saada raamatu abil kätte lugeja e-posti aadress jne.
  7. Ma olen nii laisk, jõuetu, kirjutamine tundub mõttetu, ma ei usu, et mu ideed on head jne. – Need on vaid teatavat laadi mõtted, mis loovad vastavaid emotsioone. Kui nende käes vaeveldakse, ollaksegi lõpuks nendest nii väsinud ja kurnatud, et kirjutamiseni ei jõutagi. Mäletan, et minu kirjutamine tõusis täiesti uuele tasemele, kui õppisin vabastama end segavatest ja piiravatest emotsioonidest ning mõtetest. Soovitan sellist kursust nagu Teadliku Muutuse Kunst, rohkem infot selle kohta leiab aadressilt human.ee.
  8. Loen mustandit liiga palju kordi üle ja hakkan tegema muudatusi, leides, et saan seda paremaks teha. – Olen samuti nõnda teinud, nii esimese kui ka teise raamatu puhul. Kolmanda raamatu väljaandmisel ütles mulle küljendaja, et aitab, ei tee enam mingeid muudatusi, ja nii tekkis arusaam, millal muudatustega lõpetada. Jah, täpsustuste jaoks on vaja pöörduda raamatu algusesse või lõppu tagasi, et tekst saaks sidus ja jutt oleks loogiline ning et sõnakasutus oleks ühtne (vähene sünonüümide kasutamine või koguni nende puudumine raamatu eri osades). Kuid juba olemasolevat teksti ei muudeta, enne kui esimene mustand on valmis. Stephen King kirjutab, et kui töötad esimest mustandit läbi, on teine mustand esimene -10% (pigem viide ilukirjanduslikele raamatutele kui käsiraamatutele). See tuleb aluseks võtta ja oma raamatutega olen ma ka nii teinud. Kokkuvõtvalt tuleb öelda vähemaga rohkem ja siinkohal tuleb appi juba sisu toimetaja, kelle töö on samuti seda tasakaalu raamatus jälgida. NB: Kui oled ainuke tõsiseltvõetav professionaal oma valdkonnas ja sisutoimetajat on raske leida, siis jäta vahele 2-4 nädalat, enne kui alustad esimese mustandi läbivaatamist. See on piisav aeg, et unustada väiksed häirivad detailid ja minu puhul on selgunud, et kui loen uuesti üle, hakkan nägema raamatu kohta suuremat pilti ja tekib arusaam lugeja teekonnast. Kui hakata tegema muudatusi (sikk-sakke) kohe esimeses mustandis,  siis STOPP,  ja loe uuesti seda, mida eelnevalt kirjutasin.
  9. Kirja- ja stiilivead kirjutamisel, mida nendega teha? – Esimene asi on neist mitte välja teha, kui neid märkad (tugevalt seotud eelneva küsimusega), kuid kui viga on piisavalt suur, lisa sinna lihtsalt kommentaar juurde, et hiljem üle vaadata. Tegelikult on see toimetaja töö, mille soovin ise kirjastamise puhul sisse osta. Kui hakkad seda ise tegema, võib sul ühel hetkel olla paras puder ja kapsad, sa ei saa ise ka enam aru, mida, kus ja kuidas sa ütlesid, kas seal oli kirjutatud nii või hoopis naa. See on ohtlik lõks ja ära sinna astu ehk ära hakka ise kirja- ja stiilivigu parandama, vaid lase seda teha õppinud toimetajal. Mina olen 200-leheküljelise raamatu toimetamise ja korrigeerimise eest maksnud vahemikus 250-600 eurot.
  10. Kas kirjutada esimeses, teises või kolmandas isikus? – Kuna tegu on käsiraamatuga, mõjub kõige paremini lugeja sinatamine. Siis oled kindel, et see, mida sa kirjutad, on mõeldud just talle, mitte kellelegi teisele või kolmandale isikule. Erandiks on info autori kohta, mis tuleb esitada kolmandas isikus, nagu keegi kirjutaks seda sinu kohta, kuigi kirjutaja oled sa ise. See on huvitav kogemus endast nii kirjutada.
  11. Olen mustandi kirjutanud paberile, mitte digitaalselt arvutisse, kas kirjutada see ise ümber või lasta seda teha kirjastajal? – Seotud punktidega 8 ja 9, ära hakka ise ümber kirjutama, sest tahad hakata teksti muutma, see on LÕKS. Kui sa kirjastad raamatu ise, siis lase seda teha toimetajal, jah, see võib aega võtta, kuid lõpuks võidad aja ja närvikulu pealt. Kui otsid omale kirjastaja, siis lase temal seda teha. Nii väldid just lõksu sattumist. Kui tekst on digitaalne ja esimest korda toimetatud, siis võta see uuesti ette (tõenäoliselt on möödunud ka need 2–4 nädalat).

Küsimused ja müüdid kirjastamise sammu kohta

  1. Kas kirjastada ise või leida omale kirjastada? – Mina julgustan sind ise kirjastama, kui mitte esimest raamatut, siis alates kolmandast raamatust võiksid ise kirjastada. Kuid kõik sõltub sellest, kui hea projektijuht sa oled ehk kui hästi sa suudad organiseerida vajalikke töid, koordineerida inimeste tegevusi, eelarvet koostada, leida raha kulude katmiseks jne. Kui projektijuhtimine ei ole sinu tugevam pool, siis soovitan otsida kirjastaja, aga kui tunned, et saad ise kõigega hakkama, kirjasta julgelt ise.
  2. Millist kirjastajat eelistada, kuidas teha kirjastuse taustauuringut? – Ei ole olnud koolitust, kus seda küsimust ei küsita ja minu vastus on alati olnud sama. Kohtu erinevate kirjastustega, räägi sealse projektijuhi või omanikuga ja kui sul tekib hea kindel tunne, siis mine sellega edasi. Kui aga tekib vastupidiselt halb tunne, et sul näiteks tahetakse nahka üle kõrvade tõmmata või tundub, nagu ostaksid põrsast kotis, siis hoia eemale. Ma ei planeerinud luua omale kirjastust ega ole sellest kunagi unistanudki, kõik on toimunud protsessi käigus, loomulikult. Minu Raamatu puhul tähendab see seda, et me oleme „autorit kaasav kirjastus“. See tähendab, et me aitame autoril jõuda algusest lõpuni, seda kinnitab ka meie slogan „algajast autorini“. Võtmed kätte lahendus tähendab seda, et autorit kaasava kirjastusena me harime sind ja kaasame kõikidesse otsustusprotsessidesse, olles läbipaistvad ja ausad. Kuid sobivate kirjastajatega kohtumise järel peakski sul jääma tunne, nagu sa tahaksid nende inimestega kunagi veel kohtuda, nagu elus üldiselt, ja kui sa ei taha uuesti kohtuda või ei sobi nad sulle mingite takistuste tõttu (vahest vägagi totakad), siis lase neil minna, järelikult nad ei olnudki sinu jaoks mõeldud, tuleb uus ja parem. Kirjutasin blogiartikli teemal „Kuidas pöörduda kirjastuste poole, et sinu käsikiri vastu võetaks.“ Sealt saad kõik vajaliku, et olla valmis kirjastusega kohtumiseks.
  3. Mis motiveerib Sind kirjutama, kui tulu ei tule ja turundus ei ole ka just tugevaim tegevus? – Võimalik, et kuulun nende väheste inimeste hulka, kes jagavad midagi maailmaga, põhjusel, et see miski on neid endid aidanud elus edasi ja nad soovivad seda ka teistele. Minu visioon ja missioon asetsevad rahast ettepoole. Ingvar Villido ütles ühel oma audioloengul: „Tee oma asja parimal moel, raha järgneb.“ Väga oluline punkt on leida OMA ASI ja siis TEHA SEDA PARIMAL MOEL. See tähendabki tõeliseks professionaaliks saamist – oma ala eksperdi staatust. Isegi kui see algul ei too raha sisse, on igal juhul abiks, et sa kirjutad esimese raamatu oma kogemustest, teise raamatu, kolmanda jne. Kuni ühel hetkel oledki näiteks oma valdkonna turu liider. See tähendab suurt tööd ja ehk ka unetuid öid, reisimist ja kõike seda, mida turu liidriks saamisega kaasas käib. Esiteks on vaja leida sobiv pinnas ja istutada seemned (teha oma asja), hoolitseda selle eest, et seemnetest valmiks vili (parimal moel) ja seejärel ühtäkki saad saaki korjata (raha järgneb). Nagu mõistad, ei räägi ma ühest käsiraamatust, mida võiksid kirjutada ja ühe aasta jooksul tulu lõigata, vaid ma räägin aastakümnete pikkusest võimalikust turu liidriks kasvamisest.
  4. Rahalised riskid on liiga suured ja raamatuketid on ebaausas konkurentsis võrreldes kirjastustega. – Eelmise punkti valguses võib küsida, et kas sa teed oma asja? Kui näed, et see tegelikult on sinu asi, siis teine küsimus on, miks sa raamatukettidega siis asja ajad, kui sul on omal kirjastus? Nagu näha, ei ole ma siin sinu vastu, vaid näitan su sõltuvust teistest. Ka mul on kirjastus ja tegelikult olen praeguseks seotud kolme eri kirjastusega, kuid mind on alati huvitanud iseseisvus. Soovitan sul samuti selles suunas liikuda. Mida tähendab siis antud kontekstis iseseisvus? See tähendab, et raamatud, mida sa kirjastad, lähevad sinu käest otse sinu kliendile, mitte ei lähe raamatukettidesse ja sealt kliendile. See omakorda tähendab sinu jaoks vajaliku infrastruktuuri (veebileht, blogi, e-pood, pidev turustamine ja kampaaniad, automatiseeritud müük ja tarned, järel teenindus jne) väljaehitamist.
  5. Kuidas kõiki kulusid ette näha (toimetaja ja küljendaja palkamine, trükkimine jne), teha tasuvusarvutust ning millised on õiged turuhinnad? – Eelarvet on lihtne koostada, kui oled ise kirjastaja ja palkad omale tööjõudu. Kulud jagunevad suures plaanis järgnevalt: (1) käsikirja toimetamine ja korrigeerimine, (2) käsikirja küljendamine ja kujundamine (sh raamatu ja reklaammaterjalide), (3) raamatu trükkimine (4) turustamine erinevates meediakanalites (sh avalik- ja sotsiaalmeedia) ning ära ei tohi unustada ka (5) oma töö tasu (sh mitu tundi oled ise panustanud ja mis on sinu tunnitasu). Viienda punktiga ollakse ise kirjastamisel tavaliselt kimpus, sest ei teata oma tunnihinda, vähemalt esimeste raamatute puhul mitte. Lõpuks, kui tekib juba ülevaade oma panusest ühe raamatu ilmumisse ja kuludest, mis sellega kaasnevad (sh kas tulu jääb ettevõttesse või tuleb ka endale palka maksta, mis omakorda tähendab maksude tasumist jne), on võimalik ka oma töö tasu väga täpselt kokku arvutada. Mis puudutab inimeste palkamisse, siis ma teen neile pakkumise ja nad kas võtavad selle vastu või räägime tingimuste osas taas läbi. Kust  leida inimesi, keda palgata? Sotsiaalmeediast või tuttava tuttava kaudu. Enda kogemuse põhjal julgen öelda, et olen paari telefonikõne kaugusel kõigist vajalikest ressurssidest. Tasuvusarvutus on midagi, mida saab teha alles siis, kui küljendaja on saanud lõpliku käsikirja valmis ning selle põhjal saab küsida trükikoja pakkumist. Kui trükikoda on pakkumise teatanud (ka seda annab läbi rääkida), saad juba kalkuleerida raamatu omahinda. Ja lõpuks: millised on õiged turuhinnad? Ütleksin, et need, mida sa välja kaubelda suudad. Võib küll olla, et saad kõrge hinnaga pakkumise, aga kui teed ühtede ja samade inimestega pidevalt koostööd ja tood neile kliente, võid hakata saama palju paremaid hinnapakkumisi. Ma ise parajasti üritan leida inimesi, kellega saab normaalselt asju ajada ja kes on mõistlikud. Need on inimesed, kes lubavad ja peavad lubadusest kinni, nad ei vingu ega virise ega too vabandusi. Probleemide ilmnemisel räägime uuesti teemad läbi ja leiame lahenduse. Kokkuvõtvalt: selliste inimestega tasub koostööd teha.
  6. Kuidas suhelda trükikodadega, kui olen ise kirjastaja? – See on hea küsimus, sest mu viienda raamatu puhul tekkis mitmeid tehnilisi nõudeid, mis tähendas, et me ei saanud enam kasutada tavalist liimköidet. Selle asemel tuli kõvade kaantega fooliotrükk. Kui kujundaja hakkas minuga tehnilisi üksikasju arutama, mõistsin, et kui ma peaksin selle info edasi andma trükikojale ja selle põhjal pakkumist küsima, siis no telefonimängu on meist igaüks mänginud ja teab, mis on tulem. Palusin kujundaja abi, et ta võtaks minu asemel trükikodadelt pakkumisi, sest trükitehnoloogia kasutamise alastest teadmistest jääb mul puudu, seda oleks kujundaja niikuinii pidanud täpsustama. Osaliste vahelised head suhted on siinkohal töö tõrgetevaba sujumises võtmetähtsusega. Liimköidete puhul (mida soovitan vähemalt esimese paari raamatu avaldamisel kasutada) on vähem probleeme ja ka töömaht pole nii suur.
  7. Mis on raamatu orienteeruv kirjastamise kulu? – Kõik oleneb raamatust, selle sisust, lehekülgede arvust, piltidest, joonistest, vajalike inimeste palkamisest, kuid võin öelda, et raamatu avaldamine (pehmed kaaned, must-valge sisu, liimköide, 300 raamatut trükituna) maksab enam-vähem 2000 euro kandis. Jaguneda võiks see umbes järgnevalt:
    1. käsikirja toimetamine ja korrigeerimine – 250-450 eurot,
    2. käsikirja küljendamine ja kujundamine (sh raamat ja reklaammaterjalid) – 250-400 eurot,
    3. raamatu trükkimine – 1000 eurot,
    4. turustamine erinevates meediakanalites (sh avalik- ja sotsiaalmeedia) – 100-200 eurot
    5. oma töö tasu – tõenäoliselt esimese paari raamatu puhul sa seda ei arvesta, kuid mis üle jääb, oleks sinu tunnitasu.
  8. Millises formaadis peaks olema joonistused või pildid, et seda edastada kirjastajale? – Seda oskab kirjastaja ise kõige paremini öelda, millist formaati ta vajab. Kuid tavaliselt on kas tiff, jpg, png või ka eps. Lisaks on eri fotoaparaatidel oma raw failid, näiteks Nikonil on NEF. Tuleb ka arvestada, kas raamat ilmub e-raamatu või paberraamatuna. See dikteerib jooniste ja piltide kvaliteedi. DPI (Punkti tolli kohta) on määraval kohal, näiteks veebis kasutatavate piltide või jooniste DPI on 72 x 72, raamatu puhul aga 300 x 300. Kui see läheb liiga tehniliseks ja keerukaks, tasub alati rääkida mõne spetsialistiga, ja kui palkad küljendaja või kujundaja, küll siis tema juba oskab sulle sellest lähemalt rääkida. Kui aga kirjastus nõuab hea kvaliteediga pilti, las ta siis saadab sulle mõne näidispildi.

Küsimused ja müüdid müügi sammu kohta

  1. Raske on suurtesse poekettidesse raamatut müüki saada, mida peaksin tegema? – Tuleb mõista, et kogu äri on üles ehitatud kasumi teenimise eesmärgil, vastasel juhul ei ole tegu äriga, vaid MTÜ-ga. Parim on luua omale bränd ja koondada sinna alla ka oma raamatute avaldamine. See on efektiivseim viis ja ka parim lahendus, sest kõik vahemehed jäävad ära (juurdehindlust ei ole) ning sa saad oma sihtrühmale parema hinnaga raamatuid pakkuda. Lisaks toob see sind oma sihtrühmale palju ligemale ja kui keegi on sinult juba kord ostnud, võib ta seda uuesti teha. Üks olulisemaid tegevusi äris on huviline kliendiks muuta, klient lojaalseks tarbijaks, mis tähendab kordusostu sooritajat. See on muidugi pikemaajaline ettevõtmine ja mitte kergete killast ja sellega ei saagi kõik hakkama. Tuleb tunnetada oma võimekust ja vastavalt toimida, samas oma võimekust pidevalt arendades.
  2. Kirjastus müüs raamatut telemarketingi kaudu, kuid mulle oli suureks üllatuseks, et kirjastaja ei pakkunud mingit abi esitluse korraldamisel ja raamatu laiemal reklaamimisel. – Tere tulemast reaalsusesse! Usun, et eelmine punkt oli piisavalt silmi avav, kuid see on koht, mis tuleb sätestada lepingus. See ongi üks põhjus, miks julgustan sind oma brändi ehitama ja koondama kõik tegevused selle alla, nii säilib ka kontroll ja läbimüük on võrdsem sinu pingutusega, mitte kirjastuse omaga. Kirjastajad vaatavad tavaliselt kirjastatavale raamatule kui puhtalt potentsiaalsele tulule (müügist tekkiv kasum raamatu kohta) lahutatuna kogukulu (mida nad teavad ette, sest neil on standardiseeritud protsessid). Võib kõlada karmilt, kuid see on enamuste kirjastuste vaatenurk. Minu Raamat erineb teistest kirjastustest, sest nõustame autorit ja toetame teda oma brändi loomisel.
  3. Tahaks palju raha? – See on kõigi algajate autorite unistus ja kes ei sooviks oma raamatu avaldamisega palju raha saada. Minu enda puhul oli esimese raamatu avaldamine puhtalt missioon, et see valmiks, teiste raamatute puhul olen jälginud, et  jõuaksin ka kasumisse. Tegelikkuses olen alles kolmanda raamatuga kasumisse jõudnud ja kogu tiraaži (700 tk) ära müünud. Krista Teearu ütles hästi, et alles siis saab hästi raamatute tulust elada, kui oled avaldanud 30 raamatut. Ei taha sind siin demotiveerida, kuid selleks, et saada raamatu müügist palju raha, tuleb mõista iga raamatu avaldamisega seotud detaili ja käituda neile vastavalt. Kui vaadata ingliskeelset raamaturuumi, siis TOP nimekirjad pannakse ikkagi kokku selle järgi, milline  oli „Parim müüdud raamat aastal …“, mitte „Parim kirjutatud raamat aastal …“ Turundus, turundus ja veel kord turundus on see, mis toob müügi koju, isegi siis, kui su bränd on olemas olnud juba aastakümneid.
  4. Kuidas luua raamatu müüki toetav pikaajaline protsess? – See on üks väga hea küsimus ja olen puudutanud seda teemat eelnevas kolmes küsimuses. Taaskord tuleb välja, et kõige mõistlikum on luua omale bränd ja koondada kõik tegevused selle alla. Näiteks võib brändiks olla sinu nimi. Kui oled turul juba mõned aastat tegelenud oma valdkonnas, pakkudes kas erinevaid tooteid või teenuseid, on sinu sihtrühm kindlasti kohe juba olemasolev klient. Samas on ka e-raamatuna või paberraamatuna müügil olev teos omamoodi müügimees sinu järgmistele toodetele ja teenustele. Üks suurimaid – ei tahaks öelda vigu, kuid kasutamata võimalusi –, mida ma vaatan ka Eestis TOP 10 olevate raamatute puhul, on see, et käsiraamatute autorid ei ole pannud oma raamatusse (mis on juba raamatupoodides müügil) infot, kust saab antud teemale juurde uurida ja raamatus ei esitata  pakkumisi, mis võivad juba ostu sooritanud kliendile veel kasulikud olla. Nii 90+ protsenti autoreist jätavad selle võimaluse kasutamata. Siinkohal on taas kord hea tsiteerida Kristi Saare ütlust: Eestlase müügistrateegia on agressiivne passiivsus. Rohkem teemal „Miks peaks oma ala professionaal kirjutama raamatu?“ saad lugeda meie blogiartiklist.
  5. Olen aru saanud, et parim viis ennast (ja enda raamatut muidugi ka!) reklaamida on ajakirjandus. Mismoodi peaksin pöörduma meediakanalite poole (ja kelle poole konkreetselt: kas peatoimetaja poole või otsima teemavaldkonnaga tegeleva ajakirjaniku vms?), et nad mind tõsiselt võtaksid, minu tegevusest ja minu raamatust kirjutaksid või mind stuudiosse rääkima kutsuksid? – Siin tuleb aru saada ühest olulisest asjast, et meediakanalites töötavad inimesed – ajakirjanikud, intervjueerijad või saatejuhid –, teevad olenemata oma ametinimetusest lihtsalt oma tööd. Nad puutuvad selliste inimestega nagu sina kokku iga päev ja osad võivad olla oma tööst koguni tüdinud, kuid peavad seda ometi tegema, sest muidu sissetulek lõppeks. Seda teades on kaks võimalust, kas satud tegelikult hea meediainimese otsa või mitte. Hea tähendab, et sul tekib temaga klapp kas näiteks antud teemal või kuidagi personaalsel tasandil, nagu vahel on mõne võõra inimesega kohtudes kohe hea rääkida. Kui eelpool mainitud ühendust ei teki, oled sa tema jaoks lihtsalt üks klient paljudest. Isiklikult olen üritanud ka sellisel juhul teha ikkagi kõik, et saada artikkel lehte või ajakirja. Kuid sellisel juhul olen üritanud olla viisakas ja heatahtlik selle intervjueerija vastu, mõistes tema seisukohta, ja tuua midagi head tema päeva kas komplimenti tehes või lihtsa heatahtlikkusega. Mitte manipuleerides, vaid lihtsalt heast südamest selle inimese ellu väheke päikest tuues. NB: Siiski ole väga taktitundeline ja väldi kaheti mõistetavaid nalju. Mis puutub sellesse, kelle poole ja kuidas pöörduda, siis räägi ausalt ära, mis su plaan on ja palu, et kui vestluspartner, kelle kontakti sa leidsid, ei ole õige inimene aitama, suunaks ta sind õige inimese juurde. Tavaliselt ongi nii, et esimene kontakt ei hakkaks sinu raamatust artiklit kirjutama, vaid see on hoopis keegi teine või alles kolmas. Arvestada tasub ka fotograafide ja muude inimestega, kellega samuti võid oma loo väitel kokku puutuda.
  6. Mis on parimad müügikanalid Eestis? – Mina eristan müügikanalit ja turunduskanalit. Müügikanal on see, kus vahetatakse raha toote vastu ja turunduskanal on see, kus tõstetakse huvi sinu raamatu vastu. Näiteks FB-st suunad liikluse oma kodulehele. FB on turunduskanal ja koduleht on müügikanal. Lähtudes brändi ehitamisest, on esimene müügikanal alati sinu koduleht, kus toode on üleval (tähendab e-poe funktsionaalsuse ehitamist veebilehele kõiki seadusi järgides.) Teiseks parimaks müügikanaliks on kasutada hulgimüüjate (poekettide) võrgustikku. Eestis on nendeks Apollo ja Rahva Raamat trükitud raamatute puhul ning EDRK e-raamatu puhul.
  7. Kes otsustab raamatu hinna ja mis see hind võiks olla? – Mina autorina olen oma raamatutele hinna alati ise määranud. Kui olen kaasautor olnud, oleme hinna määranud kamba peale. Näiteks teise raamatu puhul, mille kirjutasin kahe teise autoriga, oli meie tingimus kirjastajale, et iga autor soovib autoritasuks 1 euro raamatu pealt, ülejäänu meid ei huvitanud. Sellega seoses tuligi raamatu hind poelettidel 11 eurot ja mõned sendid. Kui ajad taga kasumlikkust, loe küsimust „Mis on raamatu orienteeruv ise kirjastamise kulu?“ ja raamatu tiraaž peab selle kõik ära katma. Tavaliselt hakkab kasum tekkima alles 400 müüdud eksemplari juures. Parematel juhtudel juba 300 eksemplari juures.
  8. Kuidas enda teost müüa raamatupoe kettidele? – Eelpool mainisin, et kõik vajalikud ressursid on paari telefonikõne kaugusel. Nii ka selle küsimuse puhul. Helista või saada kiri (mida nad niikuinii paluvad pärast kõnet teha). Samas on aastatega läinud raskemaks saada oma raamat raamatupoe lettidele müüki. Kes väidab, et Apollol ja Rahva Raamatul on turul monopolism jne. Olenemata sellest, kas neil on eeliseid või mitte, tasub keskenduda ikkagi oma raamatu müügile, mitte muudele teemadele, mis juhivad sind peamiselt eesmärgilt kõrvale. Olen kirjutanud blogiartikli teemal „Kuidas pöörduda kirjastuste poole, et sinu käsikiri vastu võetaks?“, ning see ei erine palju sellest, kuidas pöörduda hulgimüüjate poole, et sinu raamat müüki võetaks. Sealt artiklist saad juhiseid, kuidas näeb sind keegi väljastpoolt ja mida seal arvesse võetakse. Samas see on hea teema, millest võiksin kirjutada järgmise blogiartikli, eks võtan selle järgmiseks ette.
  9. Kuidas saada oma raamat kui on rahvusvaheline toode Amazoni müüki, või kuhu võiks veel proovida? – Oma teise raamatuga 15 Life-Changing Decisions oli mul ja teisel kahel kaasautoril eesmärk käia läbi raamatu Amazoni müüki saamise protsess. Tänaseks on see raamat seal müügis e-raamatuna ja print on demand teenuse puhul ka paber versioonina. Mis puutub sellesse, et kas võiks veel kuhugi proovida, siis tasub mõelda, miks? Vaadates, mida olen pidanud tegema selleks, et keegi Amazonist või mõnelt muult platvormilt minu raamatu ostaks, nägin, et tasu ei ole piisavalt motiveeriv. Seega soovitan kõigepealt valida välja üks platvorm ja alles siis, kui see esimene platvorm on selgeks õpitud (sealsed turustamise võimalused jne), alles siis soovitan minna edasi järgmise platvormi juurde. Kuid Amazonis raamatu müümiseks toon välja vajalikud kriteeriumid:
    1. Amazon ei võta vastu eestikeelset raamatut, raamat peab olema vähemalt kakskeelne. Ingliskeelsed raamatud võetakse kohe vastu.
    2. Tee omale konto aadressil: https://kdp.amazon.com/en_US/ ja täida ära vajalikud Amazoni-poolsed nõuded kontaktandmetest ettevõtte või eraisiku maksuinfoni välja. Vajadusel saad küsida nõu Amazoni abiliinilt, ma olen sealt alati abi saanud.
    3. Soovitan lisaks Amazoni kontole luua veel ka Amazoni autori konto. Tegin endale konto ja see näeb välja selline: https://www.amazon.com/Tarvo-Tobbi/e/B07MJR94N5/ref=ntt_dp_epwbk_0 Autori konto saad luua siin: https://authorcentral.amazon.com 

Küsimused ja müüdid turustamise sammu kohta

  1. Kuidas lüüa kaasa oma raamatu süstemaatilises turustamises ning teha seda nii, et see innustaks ka kirjastajat turustamisse panustama? – Hea küsimus, siinkohal tuleb mõista, et kirjastajal on tõenäoliselt mitmeid autoreid, kelle teoseid ta avaldab. Kindlasti on tal olemas süsteem, ta teab teose turustamiseks optimaalset aega või perioodi. Kahe nädala jooksul näiteks tehakse ära kõik vajalikud turustustegevused ühe autori jaoks, sinna kuuluvad näiteks intervjuud TV-s, raadiokanalites, ajalehtedes, artiklites, võib-olla isegi mõne suunamudija (influncer) blogis jne. Kui jaotada sinu küsimus kahte ossa, siis esimene, kuidas lüüa kaasa oma raamatu süstemaatilises turustamises, viitab sellele, et sinu turustamisplaan ei ole sinu koostatud, vaid seda kontrollib keegi teine. See tähendab ka seda, et sina ei juhi, miks, mida, millal, kellega ja kuidas tehakse. Hea on, kui sind on selle plaani koostamisse kaasatud, kuid üldjuhul teevad kirjastajad lepingud sellisel viisil, et kontroll jääb ikkagi nende kätte. Kokkuvõtvalt tähendab see, et peamiselt osaled sina kirjastaja äri edendamises, mitte nemad ei osale sinu omas. Võib kõlada karmilt, kuid nii oled küsimuse ju esitanud . Teine pool küsimusest on seotud kirjastaja innustamisega, sel puhul räägid sa tõenäoliselt perioodist, mis jääb väljapoole seda aega, mida kirjastaja sinu raamatuga niikuinii teeb ehk siis kas teine osa küsimusest oleks midagi sellist: Kuidas innustada kirjastajat taas turustust tegema? Võtame selle aluseks ja sel juhul pead sina oma turustusplaaniga minema nende juurde ja selgitama ning mõjusalt, koos arvudega põhjendama, miks nad seda taas sinu raamatu puhul tahaksid teha. Kui kirjastajad näevad, et turg on uuesti kordussõnumiks valmis ja kasumimarginal on ka neile sobiv, võidakse isegi taas turustust teha, kuid eeldan, et tõenäosus on heal juhul 20% või veel vähem.
  2. Kuidas määrata sihtrühma oma turustusplaanile? – Ideaalis tuleb sellele mõelda juba raamatu kirjutamisega alustades, kuid tunnistan, et oma esimese raamatu puhul ma seda ei teinud. Jõudsin sihtrühma teema juurde alles turustuse sammus. Täna keskendun sellele teemale juba raamatu ülevaate (outline) koostamisel. Kirjutasin sihtrühma määramise kohta pikemalt blogipostituses „Mis asi on raamatu outline ehk ülevaade ja miks seda vaja läheb?“ Punkt kolm on see, mis suunab, kellele sa kirjutama hakkad. Eesti turg on piisavalt väike ja ma ei olegi sihtrühma defineerimisega rohkem süvitsi läinud kui see, mida olen blogiartiklis välja toonud. Kui arvestada turustamisega näiteks välismaal, 10+ miljoni elanikuga riikides, siis soovitan kaasata professionaalne turustaja. Tuleb kokkuvõttes odavam, sest neil on turust parem ülevaade ja kindlasti on nad ka kogenumad. Kui soovid ise pusida, siis kokkuvõttes tuleb sul välja jõuda arhetüüpide määramiseni, olles kaardistanud oma sihtrühma psühholoogilised ja demograafilised omadused. Sellestki kirjutan mõnes tulevases blogiartiklis lähemalt.
  3. Milliseid turunduskanaleid eelistada? – Kas eelistada avalikku meediat või eelistada sotsiaalmeediat? Kas anda intervjuu sinna või tänna? Kas FB on parem kui Instagram või peaks kasutama hoopis Twitterit, foorumeid jne? Mäletan, et ootasin samuti seda üht maagilist võluvitsa, mis teeks mu raamatud tuntuks või vähemalt tõstaks läbimüüki. Pean siinkohal unistused purustama, et sellist ühte kõike-tegevat kanalit ei ole olemas. Esimene samm on luua bränd, hankida sellele kliente, kliendid muuta lojaalseteks ostjateks ja pakkuda neile järjepidevat väärtust. Kui küsida oma brändi ja partnertehingute valguses sama küsimust, siis ütlen, et kõigepealt turusta raamatuid enda brändi alt, andes intervjuusid kõigis raadio- ja TV-kanalites, ajalehtedes ja ajakirjades, kes sind vastu võtavad. Alles pärast seda otsi endale koostööpartner, kes on nõus mingi tasu eest su raamatut turustama ja oma sihtrühmale müüma. Siin on ka näiteks 50/50 tulude jaotus hea tehing.
  4. Kuidas võimalikult vähese lobitööga ja pideva enesereklaamita silma jääda? – Palka professionaalne turustaja, kes aitab sul koostada turustusplaani ja kellel on olemas ressursid, et su raamat massidesse viia. Samas, kui sinu eesmärk ei ole minna massidesse oma raamatuga, ei ole vaja professionaalset turustajat palgata. Mitmed kliendid on mulle öelnud, et tema tütar või poeg tegeleb turustamisega, seega võimalusi on mitmeid. Vali endale sobivaim, vastavalt oma eesmärgile.
  5. Kuidas saada vähima kuluga parim ülevaade erinevate turunduskanalite ja -meetodite efektiivsusest ja kuidas turustada nii, et oled plussis? – Kui oled lugenud läbi kõik eelnevad küsimused ja vastused, tekib sul tõenäoliselt juba aimdus, mida sa saad teha. Soovitan siin sama, mida eelmisele küsimusele vastates: palgata omale professionaalne turustaja. Sellega hoiad lõpuks kokku väga palju aega, raha (kui hakkad näiteks ise tasulist reklaami ostma) ja isegi oma närvirakke.
  6. Mis eripärad on raamatu turustamisel võrreldes mõne muu tootega? – Suures pildis ei ole ma erinevusi leidnud, Eesti turu väiksuse tõttu on protsess ja tegevused ikkagi samad mis iganes toote turustamisel. Ka siin soovitaksin kasutada professionaalse turustaja abi, kuid taas kord: kõik oleneb sinu eesmärgist, kuhu sa tahad oma raamatuga välja jõuda.
  7. Kas turustada raamatut või kirjanikku? – Väga hea küsimus. Kummal on turul suurem mõjujõud, seda kasuta turustamisel peamise sõnumina. Kui sa oled näiteks finantsvaldkonnas uustulnuk ja kirjutad raamatu näiteks alustavale investorile, jõuad tõenäoliselt rohkem pilti raamatu ja selle teemaga kui oma nimega. Kui aga oled näiteks mõni tuntud kultuuri-, poliitika-, meedia- või äriinimene, on sul juba teatavat laadi mõjujõud ja maine, ning kui kirjutad raamatu, ostetakse võibolla sinu teost just pigem autori tuntuse tõttu ja vähem raamatu sisust saadava väärtuse tõttu.
  8. Millal on õige aeg turustusega alustada? ­– Just praegu. Siiski oleneb, kas oled alustav autor ja kirjutad oma esimest raamatut või juba kogenud autor ja kirjutad oma kümnendat raamatut. Kogemustepagasi vahe on väga suur, sest algaja autorina seisad silmitsi väga palju detailidega, millega sa ei ole varem kokku puutunud ja võid nii-öelda kõrbeda. Kogenud autorina võid mitmeid samme juba korraga teha ja sujuvalt ujuda vooluvees. Olen olnud ise mõlemas situatsioonis ja praegu kasutan pigem teist versiooni, kus turustan ja müün raamatut juba enne selle avaldamist (soodushinnaga). See motiveerib mind ja teistpidi ka kohustab raamatut mingiks kindlas ajaks välja andma.
  9. Esimesed kaks nädalat on kirjastaja loonud suur meediakära, pärast aga valitseb vaikus, kuidas edasi minna? – Sarnasel teemal juba rääkisin turustamise sammu esimeses vastuses. Sul peab olema endal turustusplaan, ei tasu jääda ootama kirjastaja samme. See tähendab ka vajalikke kohtumisi, kõnede tegemist, e-kirjade, meeldetuletuskirjade saatmist korduvalt ja korduvalt ja kuhugi saad jala ukse vahele ikka, ja mine sealt edasi. Hoia head kontakti oma intervjueerijatega ning võibolla teevad nad tõesti ka teise, kolmanda ja ehk isegi neljanda loo sinust . Kindlasti pane tähele, kumb on rohkem motiveeritud, sina või kirjastaja, see on hea näitaja, kes tegelikult sellest tehingust enim võib teenida.
  10. Kuidas kõrge kaarega avalikkuse ette lennata? – Usun, et eelnevad 9 küsimust ja vastust on sellele juba vastanud, kuid peamine on omada turustusplaani ja sellest kinni pidada. Arvestada tuleb ka sellega, et kulud võivad olla suuremad esialgu arvatust. Kindlasti on suureks abiks siin professionaalse turustaja palkamine.
  11. Kus end veel turustada lisaks sotsiaalmeediale ja eriala-väljaannetele? – Küsin kohe vastu, miks sa seda teha tahad? Ei tasu liiga laiahaardeliselt oma tegevusi ette võtta, kui oled turul juba mingi positsiooni saavutanud. Oled sa kunagi luubiga paberilehte või puulehte põlema pannud? Sama fenomen on ka siin, mida soovitan järgida 20/80 reeglit. See tähendab, et 20% peab tooma 80% tulemist. Kui minna järele ka sellele 20%, mis on veel turul alles, siis kulud mitmekordistuvad. Siis on juba mõistlik kirjutada uus raamat ja võtta taas 20%-ga ära 80% turuosa. 

Täiendavad küsimused ja müüdid, mida eelnevad küsimused-vastused ei katnud

  1. Kui kirjutada professionaali raamat, kas peaks end kõigepealt eksperdina turustama hakkama või võib seda teha ka siis, kui raamat on valmis (et saaks raamatu kirjutamisele keskenduda)? – Väga arukas küsimus. See oli osaliselt minu esimese raamatu pikaldase avaldamise põhjus. Keskendusin vales sammus olles valedele tegevustele ja samas hüppasin sammude vahel. Olen loonud enda jaoks rusikareegli, et enne ma turustama ei hakka, kui mul ei ole valmis mustandi käsikirja (mis on kirjutamise sammu üks väljunditest). Kui mustandi käsikiri on olemas, annan selle üle toimetajale ja hakkan paralleelselt kohe tegelema kirjastamise ja turustamisega (mis võtavad nii 1-3 kuud) ning mõni nädal enne raamatu trükist tulekut saadan kirjad kõigile oma lepingulistele partneritele, et mul on uus raamat tulemas ja palju nad müüki võtaksid. Eelpool olen korra ka kirjutanud, et kui oled algaja autor ja nii-öelda tegeled oma esimese raamatuga, võid siis ka turustada, aga see poleks eriti strateegiline turustus, juhul kui sul ei ole turustuseksperti abiks, kes aitab sul plaani koostada ja seda ellu viia. Olen näinud, et ühe raamatu puhul tegeleb selle projektiga 10+ inimest, kuid tavaliselt on piiravaks faktoriks siinkohal kogu raamatuprojekti eelarve, ning turundus on midagi sellist, mida üritatakse esimese raamatu puhul võimalikult palju ise teha.
  2. Kes on need inimesed, kellega sa viiksid meid kokku eesmärgiga olla poekettides esiplaanil, hästi paigutatud ja hästi müüv? – Need inimesed on suuremate raamatumüügikettide ostujuhid, kelle kontaktandmed on avalikult kodulehtedel olemas. Sealt leidsin ka mina nad üles. Kui sa oled end veidi esitlenud ja endast rääkinud, pakuvad nad sulle võimalust osta ka nende käest lisaturustust. Kui selle jaoks raha on, tasub võimalust kindlasti kasutada. Kui ei, tasub jälgida, kas investeeritav raha tuleb raamatumüügist tagasi või teenid hoopis kahjumit. Mina olen lisavõimalusi väga vähe kasutanud, sest tean oma müüginumbreid ja oskan juba ka eelarvet planeerida. Kuid tasub mainimist, et näiteks Apollo paneb uued raamatud oma poodides kohe sissekäikude juurde nii 1–2 nädalaks. Kuid siin tuleb ikkagi arvestada sellega, et suurim kasum tuleb enda turundus- ja müügikanalist.
  3. Mulle tundub, et minu jaoks on kõige keerulisem suhtluse-pool: kuidas kõnetada klienti, kuidas leida parimad partnerid turustamiseks? Kuidas nende poole pöörduda nii, et ma köidaks nende tähelepanu, et nad näeks, et minu raamat on tõesti täisväärtuslik? – Selle kohta käib ütlus, et keegi ei usu lugu, kui ta ei usu sõnumitoojat. See, mida praegu välja tõid, on just see, mis takistab sind läbimurde tegemisel. Õpi suhtlemine ära, olgugi et algul võib see olla konarlik ja, nagu öeldakse, minna üle kivide ja kändude, kuid ühel hetkel muutub kõik sujuvamaks. Mind aitas suhtlemises selline raamat nagu „Vägivallatu suhtlemine“, Dr. Marshall B. Rosenberg. Kasutan tema lähenemist peamiselt kirja teel suhtlemiseks. Olen selle raamatu abil hoidnud kokku kümneid tuhandeid eurosid ja hulgaliselt närve.
  4. Aitan koostada käsiraamatut, kuidas selle eest õiglast tasu küsida? – Löö kokku oma töötunnid, mis katavad sinu püsikulud ja lisa sellele südametunnistuse järgi õiglane autoritasu protsent. Kui selliseid töid on sul piisavalt, hakkad iga korraga aina enam nägema oma väärtust. Senimaani, kuni sulle makstakse, mida küsid, on tegelikult sinu hind soodne. Kui hakatakse ütlema, et see hind ei sobi tellijale, siis lase neil endal hind pakkuda. Nii avastadki oma turuhinna selle tellija puhul. NB: iga kliendi jaoks võib olla turuhind täiesti erinev.