fbpx

Outline tähendab, mingi asja kirjeldamist üldiselt ehk ülevaatlikult. Kogu ülevaade peab andma sinu raamatu potentsiaalsele ostjale selge arusaama sellest, et mis teemade kohta ta sinu raamatust lugeda saab. 

Oletame, et sul on olemas oma raamatu kandev idee või probleem mida sa lahendad (rääkisime sellest postituses „Kuidas alustada raamatu kirjutamist?“), suure tõenäosusega on sul olemas ka teadmine, et millistest teemadest sinu raamatus juttu tuleb. Näiteks, et kui sinu raamatu kandev idee on tervislik toitumine siis ülevaates võib olla kuidas toituda tervislikult?, tervislikud toitained vs. töödeldud toit, toortoit, veganlus, loomade abistamine jne.

Või kui soovid lasteraamatut kirjutada ja keskseks ideeks on põrsakesed, siis ülevaateks on see, mis nende põrsakestega toimub, näiteks erinevad lood. Raamatu ülevaade on suuniseks sulle, et millest sina kirjutama hakkad ja suuniseks sinu raamatu ostjale, et mis probleemi ta tänu sinu raamatule oma elus lahendab. 

Mida on oma raamatu ülevaate loomiseks vaja teada? 

  1. Vajad segamatut aega ja kohta.
  2. Vajad töövahendeid.
  3. Vaja on defineerida sihtgrupp ja nende vajadused.
  4. Vajad täiendavad arusaama raamatu ülevaate loomisest.
  5. Raamatu ülevaade on võimalik sisukord sinu raamatule. 

1. Esimese ja olulisima asjana vajad segamatut aega ja kohta. Planeeri umbes 30-60 minutit antud protsessi läbimiseks. Vajadusel broneeri see oma kalendris, vastasel juhul võib see jäädagi tegemata.

2. Teiseks vajad töövahendeid, milleks on kas paber ja pliiats või tarkvara arvutis.

  • Oma esimese raamatu ülevaate joonistasin ma A1 suurusele paberile.
  • Tarkvaradest sobib iga mindmap “mõttekaardi” rakendus. Omast kogemusest soovitan sulle mindmap tarkvara. Olen kasutanud freemindi (tasuta nii Windowsile kui ka Mac OS-le) ja com (kasutatav nii arvutis, tahvelarvutis kui nutitelefonis) veebi tarkvarana. Näiteks oma esimese ülevaate A1 paberilt kandsin hiljem freemindi, mis tähendas, et tegin ühte tööd kaks korda.
  • Tarkvara arvutis aitab säästa aega ja on lihtsam kasutada, näiteks tõsta vajalikke teemasid ümber ühest kohast teise, kui näed, et selleks on vajadust. Paberil ideede ümber tõstmine on raskem, sest pead jooned omavahel kokku viima ja vanad jooned kuidagi katkestama või kustutama. Paberil võib see lõpuks välja näha nagu laevade pommitamine või 3 aastase lapse abstraktne joonistus  

3. Kolmandaks on vaja defineerida sinu sihtgrupp ehk sinu lugeja(d)   ning nende vajadused.

  • Sihtgrupi defineerimine tähendab, et sa tead kes on sinu lugejad ja mis on nende vajadused. Sinu kogu raamatu eesmärk ongi oma sihtgrupi vajaduste täitmine, olenemata žanrist. Näiteks lastele on need põnevad ja huvitavad lood, mis on täis seiklusi, õige ja vale vahet tegemist ning õpetlikud. Romaani puhul on need lood, mis tõmbavad lugejad endasse, integreerides ja stimuleerides nende erinevaid meeli. Käsiraamatute puhul on praktiline elluviimine ja selle tulemusel probleemi lahendamine.
  • Iga žanri lugejal on vajadused, sinu ülesanne on need leida ja pakkuda just seda, mida lugeja vajab. Võta kasvõi seesama blogi postitus, sinul on vajadus ja mina täidan selle. Nii toimides oma raamatu ülevaate puhul, saad sa aimu, mis on sinu sihtgrupi vajadus ja siis paku neile lahendus. 

4. Neljandaks vajad täiendavat arusaama raamatu ülevaate loomisest.

Toon siin välja selle, mida olen aastate jooksul oma raamatute ülevaadete koostamisest õppinud. Olenemata sellest, et olen ülevaate loomiseks kasutanud erinevaid meetodeid ja töövahendeid on nende point üks ja seesama — luua selgust. Siinkohal ma jagan raamatu ülevaate, loomise funktsioonide põhiselt kaheks, et tekiks parem arusaamine. 

  1. Funktsionaalsus sulle kui autorile on luua selgus selles, et mis teemadest sa oma raamatus kirjutad.
  2. Funktsionaalsus sinu raamatu lugejatele on luua selgus, et milliseid probleeme sa oma raamatuga nende eludes lahendad.

Lugejatele on see teekonna kujundamine, näidates, millises järjestuses teemad asuvad, tuues sisse loogika ja/või praktilise kasutatavuse. Minu kirjutatud raamatud on jäänud enamjaolt käsiraamatute kategooriasse ehk kuidas midagi teha. Selle juures on praktiline kasutatavus õiges järjestuses lugejale ülioluline. Näiteks, kui ma oma raamatus midagi poolikult või pealiskaudselt selgitasin, siis praktilist väärtust lugeja ei saanud.

Liialt tihti minnakse eufooriaga midagi selgitama või tegema (eriti oma esimeses raamatus – jah, tegin ka ise seda), kuid kui lugeja hakkab seda praktiliselt ellu viima, siis ta ei saagi lubatud lahendust vaid saab mingi ‘käki’, mida ei saa praktiliselt kasutada ‘niiöelda, siga ka ei songi’. Amazon on sellises stiilis e-raamatuid täis. Vaata, et sa sellesse lõksu ei astu.

Kuidas teha õigesti, et sinu poolt antav info oleks alati praktiliselt kasutatav tähendabki, et oled kõik vajalikud teemad kirja pannud, kus ei ole midagi välja jäänud ja kogu protsess on õigesti järjestatud. Miks sellel nõnda pikalt peatun tuleneb sellest, et tuua sinus autorina välja parim. Üks mu kolleegidest ütles selle kohta hästi, “Kõik inimesed tahavad endast parima anda, kuid nad vajavad õiget infot.” Sinu autori karjäär ja lugejaskonna suurus on kõik peidetud siia. Ja nagu sa näed, ei ole saa veel ühtegi rida oma raamatusse kirjutanud, kuid sinu edu on juba kas käega katsutav või veel täpsustamist vajav.

Kes ütleb, et mis on õige ja loogiline järjestus? Sina oma kogemusega, sest see on sinu kogemus. Üks põhjustest, miks inimesed raamatuid loevad ja infot tarbivad seisneb selles, et nad soovivad teist vaatenurka. Usun, et oled ka ise mitu raamatut oma elus läbi lugenud sest soovisid saada teist vaadet sinu jaoks probleemsele teemale. Ma tean, et ma olen lugenud sadu raamatuid, ainuüksi sellel põhjusel.  

5. Viiendaks, sinu raamatu ülevaatest tekivad raamatule peatükid:

1. Siin tasub arvestada, et raamatu teemade välja kirjutamisel tekib sul juba esmane aimdus, et milline saab olema lugeja teekond. Saad kätte selle tunnetuse, et kui sinu raamat poes või internetis lahti võetakse siis ühe esimese asjana vaadatakse sisukorda (olen üks nendest, kes nii teeb). Kui sisukorras on peatükid arusaadavad ja kõnetavad siis selle alusel võidakse teha ostuotsus, kuid mitte alati.

Võidakse teha nii, et kui mingi peatükk kõnetab, siis minnakse ja loetakse sealt peatükist paar paragrahvi (jah, teen ka ise nii) ja kui see sisu vastab mingitmoodi lugeja probleemsele olukorrale kus ta võib saada lahenduse, toimub ostmine. Kui ei vasta ootusele siis jääb ka ostuotsus pooleli. Lisaks tasub arvestada, et veebis digitaalsel kujul on võimalik potentsiaalsel ostjal lugeda ‘näidis peatükki’. Tavaliselt on see raamatu sisukord ja esimesed viis kuni kümme lehekülge. 

2. Ülevaate tegemine hõlmab raamatu peatükkide kirjapanekut. Üks peatükk peaks koosnema mitte rohkem kui ühest kuni seitsmest sõnast. Miks? Hakates tegema ülevaatust võid märgata, et hakkab toimuma kõikvõimalike mõtete tulv.

Minu enda kogemus oli selline, et ühel hetkel avastasin end kirjutamast raamatut mõttekaardi tarkvarasse. Ära seda viga tee, vaid hoia fookust ainult peatükkide teemadel, mida oma raamatus tahad välja tuua ja isegi kui mõtete tulv tekib siis pane need eraldi dokumenti kirja, et nad ei segaks sind ülevaate loomise juures.

3. Kui mõtete tulv on läbi siis mine tagasi ülevaate koostamise juurde. Ideaalne sisukorra teemade arv peaks jääma viie kuni seitsme vahele, maksimum oleks üheksa peatükki või erinevat teemat. Eesmärk on hoida siin selgust ja lihtsust teemade arusaamisel.

Mida rohkem kirjutad (näiteks tuues välja peatükkide ja selle alamteemad, siis pigem enda puhul kogen seda, et see teeb mulle kui potentsiaalsele ostjale karuteene). Kokkuvõtvalt mida segasemaks kujuneb arusaamine raamatu sisukorras välja toodud peatükkidest seda segasem mulje jääb ka sinu raamatust üleüldiselt. Minu arvamus on, et siin rohkem, ei ole parem. 

Kokkuvõtvalt, raamatu ülevaate koostamine ei tähenda seda, et ühe korra teed ja ei ole võimalik muuta. Kui näed, et üks idee vajab juba kirjutatule lisamist siis julgelt võid oma esialgset ülevaatust muuta. Pea meeles ainult seda, et üksikud detailid loovad terviku ja ülevaatus on nagu punane niit, mis seob kokku kõik detailid üheks tervikuks.