fbpx

Minu Raamat ja Rahva Raamat said kokku, et rääkida sellistel teemadel nagu on seda kirjutamine, kirjastamine, müük ja turundus. Toimus see selle aasta kevadel, Viru Keskuse Rahva Raamatus. 

Kohale oli jõudnud umbkaudu 50 inimest. Nende seas oli juba oma raamatu avaldunud autoreid kui ka täiesti uusi, kes alles hakkasid ennast antud maailmaga kurssi viima. Hiljem selgus, et osad olid kohale tulnud spetsiaalselt väga teravate küsimuste küsimise pärast. Siiski Rahva Raamatu kirjastuse juht Rain Siemer, kes oli esindatud nende poolt, sai ilusti ka sellist laadi küsimuste vastamisega hakkama. Mis minu jaoks sellistes pingelisemates momentidel oluliseks muutus oli, et vastused oleksid ausad ja praktilised, nii ka oli. Mina (Tarvo Tobbi) esindasin Minu Raamatut. 

Sündmus kestis poolteist tundi ja peale sedagi tuldi veel küsima täiendavaid küsimusi, mida avalikkuse ees ei juletud küsida. Kellel on huvi täispika video vaatamiseks siis see on kättesaadav Youtubes (kliki lingil). Kuna video on Facebook Live kvaliteediga siis loodan, et sa kvaliteedi pärast ei virise. Õnneks kasutasime mikrofone ja heli on selgesti arusaadav. Ka kõik küsimused, mis olid osalejatel, sai läbi mikrofoni küsitud nii, et kogu vajalik info on sul ilusti kättesaadav. 

Esitlus algas meie küsimuste küsimisega osalejatele. Kohe alguses tõstatati seitse üldisemat küsimust ja hiljem esitluse käigus veel mitmeid, väga erinevate teemade kohta. 

Vastasime küsimustele esitluse käigus, kui jõudsime vastava teemani. Seitse esimest küsimust olid järgnevad:

  1. Kas kirjastada ise või leida endale kirjastaja? (vastuse leiad minutitel: 1:03:00 – 1:04:50)
  2. Kui olen isekirjastaja siis miks minu raamatut eraldi välja ei panda? (Terav küsimus, millele vastuse leiad minutitel: 1:04:50 – 1:08:35)
  3. Kus kohast leitakse disainer? (vastuse leiad minutitel: 46:20 – 48:20)
  4. Sooviti, et räägiksime Amazonis turustamise kohta? (Selgus, et jätsime sellele küsimusele vastamata)
  5. Kuidas teha trükikoja valik isekirjastamise puhul? (vastuse leiad minutitel: 1:08:35 – 1:13:30)
  6. Millised on läbileierdatud teemad, et nendest kirjutamist vältida? (vastuse leiad minutitel: 1:13:30 – 1:15:05)
  7. Kas romaani kirjutamisel on suur pilt olemas või see tekib jooksvalt? (vastuse leiad minutitel: 1:15:05 – 1:20:47) 

Küsimused olid meile kui tüüriks erinevates teemades, siis kõige enam paelus osalejaid kirjastamine. Sellele keskendusime peaaegu tund aega terve esitluse ajast. Teiseks põnevaimaks teemaks oli kirjutamine millele järgnesid turundus ja müük. 

Lühidalt toon välja erinevad sammud raamatu avaldamisel ja teemad mida puudutasime esitlusel. Lisaks toon välja minutid, kust sa saad selle teema kohta lähemalt infot, kui sa ei taha tervet video läbi vaadata. 

Kirjutamise sammus rääkisime järgmistest teemadest.

 

18:25 – 22:30 – mis on sinu MIKS? Mida raamat ja selle avaldamine sinu jaoks tähendab? 

22:40 – 25:30 – aja planeerimine kirjutamiseks. 

25:30 – 27:58 – raamatu avaldamise etappide omavaheline segamine. Pühendasin sellele aega põhjusel, et minu esimese raamatu avaldamine võttis just selle tõttu neli aastat aega, et ma hüppasin ühest etapist teise ja lõpuks oli minu jaoks kõik nagu puder ja kapsad – kuniks leidsin enda jaoks mentori. 

27:58 – 33:00 – tehniline ettevalmistus (Scrivener, word, koopiate tegemine jne…) 

33:00 – 38:20 – kirjutamise peatumine ehk writing blocks (emotsioonid ja mõtted).

 

Kirjastamise sammus rääkisime järgmistest teemadest.

 

28:20 – 56:15 – Osaleja jooksev küsimus: „Kui mustand käsikiri on valmis, mis saab sellest edasi? 

Toimetajat ei tasu karta, ta on sinu sõber ja soovib alati sulle head. Kriitika, mis temalt tuleb, on mõeldud selleks, et sinu raamat saaks võimalikult hea. 

Rain mainis, et kui toimetajale saata käsikiri siis saata ainult kolm esimest peatükki, mitte tervet käsikirja. See pidi olema levinud lähenemine välismaal. Rain toonitas, et need kolm peatükki peavad olema väga väga head. 

Minu küsimus Rainile: „Mis on paar peamist asja, mida pean meeles pidama, kui pöörduda kirjastuste poole?“ Kirjutasime selle kohta eraldi blogipostituse, loe selle kohta siit.

  • Rain mainis, et kasuks tuleb, kui käsikiri toimetus on juba tehtud sellise inimese poolt kellel on hea keeletunnetus. Lasta lõigud üle lugeda. Võimalikult tugev peaks olema kirjastustele saadetav käsikiri.
  • Teiseks tõi Rain välja, et oma initsatiivi ja valmiduse näitamine on suur pluss punkt. Kirjastuse jaoks kõige parem autor on see, kes on valmis postitama Instagrami, Facebooki, blogisse ja avaliku meedia ees olema.  

48:20 – 1:03:00 – võtsime vaatluse alla teemad nagu toimetamine, küljendamine ja kujundamine. 

Osaleja jooksev küsimus: „Mida teeb toimetaja käsikirjaga ja mis etappides?

  • Toimetaja tegeleb sisu toimetamisega kuhu kuulub ülesehitus, voolavus ja sujuvuse kontroll. Ta teeb vastavad ettepanekud autorile ning kui autor nõustub siis minnakse edasi, kui ei siis peatakse läbirääkimisi. 

Puudutasime ka grammatilise toimetamise ja korrektori tööpõllu teemasid. 

Järgmiseks võtsime küljenduse ja kujunduse. Siin olulisimaks tugipunktiks on anda mõista seda, et millisena tahab autor näha oma raamatut. Küljendajale saata sarnastest teostest pilte, et anda kätte suund, et kuhu kujundajal tuleks liikuda. 

1:03:00 – 1:20:47 – KÜSIMUSTE VASTAMINE, vaata esimest seitset küsimust. 

1:20:55 – 1:22:29 – kui kaua läheb käsikirjaga aega, et ta muutuks käega katsutavaks? Vastus: 4-8 kuud.

 

Müügi sammus rääkisime järgmistest teemadest.

  

1:22:29 – 1:25:00 – käsitlesime müügi protsessi. Sealt olulisimateks punktideks kujunes müügivõimalused Rahva Raamatus ja Apollos. 

  • Rahva Raamat ja Apollo on turul suurimad hulgimüüjad. 90% ulatuses võetakse raamatud sisse, kui autor nende poole pöördub.
  • Mida rohkem teen hulgimüüjate jaoks asjad selgeks enda kohta, raamatu kohta ja endapoolsete tegevuste kohta, siis see kasvatab tõenäosust saada raamat müüki.  

1:25:00 – 1:26:34 – teemaks oli, et kus veel oma raamatut müüa? 

1:26:35 – 1:26:47 – teemaks oli lepingud tingimused hulgimüüjatega.

 

Turunduse sammus rääkisime järgmistest teemadest.

  

1:29:20 – 1:34:20 – teemaks oli turunduse protsess ja selle erinevad võimalused Eestis ning välismaal. 

1:34:30 – 1:37:20 – teemaks oli edukas tegutsemine, et jõuda oma raamatuga avaldamiseni. 

1:37:21 – 1:38:20 – iga osaleja sai seada enda jaoks oma järgmised sammud. 

1:38:21 – 1:45:11 – andsime infot, et mis moodi Minu Raamat saab abistada osalejaid. 

 

Kokkuvõte ja mida õppisin.

  

Hiljem kodus uuesti videot üle vaadates tekkis mul mitmeid arusaamisi, mida tahan siinkohal sinuga jagada.

 

  • Enam kui 50 osalejast ainult kolmel oli eelnevalt välja kirjutatud oma MIKS ehk põhjus, miks nad raamatut kirjutavad. Samuti neil kolmel oli teada, et millal nende raamat peab olema avaldatud. Mõistsin, et oluline on teadvustada esmalt põhjust, et miks sa raamatut kirjutad. Julgustan ka sind sellele küsimusele vastama ja endale seda iga kord raamatut kirjutama asudes uuesti meenutada.
  • Kirjutamine ei lippa. Mõistsin, et kõigil on need perioodid kus kirjutamine lihtsalt ei lähe, kuid sellest tuleb läbi minna. Jätka kirjutamist J
  • Kirjutan ühe raamatu aga plaanin veel. Mõistsin, et osadel on soov kirjutada rohkem kui üks raamat. Sellisel juhul muutuvad oluliseks suhted oma kirjastajaga (kui ei kirjasta ise), küljendajatega, kujundajatega, illustreerijatega, toimetajatega jne ehk kokkuvõtvalt kõigiga, kes su raamatu avaldamisele tehniliselt kaasa aitavad. Hiljem lisanduvad ka turundajad ja hulgimüüad. Head suhted on võtmekoht!
  • Esmalt kirjuta e-raamat. Mõistsin, et enamustel (nii nagu ka minul oli) on arusaam raamatust kui millesti väga jõulisest instrumendist millega kuulutada, et ma olen nüüd astunud autorite ridadesse, sest olen avaldanud selle 200+ leheküljelise raamatu. Siiski see ei ole päris nii, piisab alustuseks ka palju õhemast, näiteks 20 leheküljelisest raamatust. Sellega sa testid turgu, et kas sellisel moel nagu on sinu oskused ja võimekus tulnud raamatuks kokku, et kas keegi üldse käiks selle eest raha välja. Kindlasti on ka investeeritav summa mitmeid sadu kordi väiksem 20 leheküljelise e-raamatu puhul, kui seda on 200 leheküljelise prinditud raamatu puhul.
  • Raamatute müük eestis. See osa oli minu jaoks kõige suurema mõjuga. Sain teada, et ligikaudu
    • 3500 raamatut avaldatakse aastas, see teeb 10 raamatut päevas;
    • 350 raamatut, mis on 10% kogu avaldatud raamatutest, müüb keskmiselt 1000 eksemplari;
    • eesti autorid müüvad ligikaudu 700-800 raamatut;
    • tõlkeraamatud müüvad ligikaudu 500-600 raamatut;
  • Suured trükikojad tahavad trükkida suuri tiraaže. Tavaliselt alla 500 raamatu üldse ei soovita trükikojas töösse võtta. Seega kaalu alternatiive suurtele trükikodadele.