fbpx

Algaja autori 5 enamlevinud ämbrit

by Kirjutamine0 comments

Algaja autori 5 enamlevinud ämbrit

Algaja autorina tundub tihtipeale kogu kirjutamise ja kirjastamise valdkond tohutult informatsiooni rohke. Vahel on see lausa ahastust tekitav. Näiteks siis, kui avastasin oma esimest mustandit parandama hakates, et mu raamatul puudub igasugune struktuur. See viis lõpuks selleni, et pidin 30 000 sõna ära kustutama ja sama palju asemele kirjutama. Tagasi vaadates oma esimese raamatu kirjutamise ja kirjastamise protsessile, soovin, et oleksin nii mõnegi tähtsa infokillu leidnud enne kirjutama hakkamist. Tagantjärele neid vigu parandada oli palju kulukam nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

Siia postitusse olen välja toonud oma viis ämbrit, mille otsa komistasin ja mida sina ei pea läbi kolistama.

1. Oma žanri kohta vähene uurimine ja oma sihtrühma mitte tundmine

Esimene punkt on üks nendest, mille valu tunneme alles siis, kui jõuame oma raamatu turundamise ja müügini. Algajale autorile võib see olla veidi valus, sest enda arvates oleme kirjutanud valmis suurepärase teose. Võimalik, et oled valmis saanud ka raamatu küljenduse ja kaanekujundusega, mis teeb selle ämbri raskemaks kanda, sest äkki tuleb kogu raamat ümber kirjutada.

See ämber tuleneb tihti asjaolust, et kui kirjanikud hakkavad oma esimest teost kirjutama, siis nad kirjutavad seda puhtast kirest ja tahtmisest luua midagi originaalset. Kes ei ihka panna enda lugu paberile (mina kaasa arvatud)? Ja see on suurepärane motivatsioon. Ükski algaja autor ei soovi kirjutada millestki, mis on nende jaoks igav ja mõttetu.

Karm reaalsus on, et enamik inimestest ei hakka lugema võõraste autorite raamatuid enne, kui need ei seostu millegagi, mis neile varem meeldinud on. Kui raamatupoodi lähed siis näed, et kõik raamatud langevad mingi žanri alla ning igale žanrile on välja kujunenud ootused, mis toovad lugejaid seda ostma. Näiteks, kui ma võtan raamatu romantika žanrist, siis ma ootan lugu kahest inimesest, kes teineteisse armuvad, ja nende püüdlustest see armastus ellu viia. Kui see ei vasta nendele ootustele, tunnen pettumust, sest ma ei saa seda, mida tavaliselt romantikat lugedes saan. Sama reegel ei kehti ainult ilukirjanduses vaid ka käsiraamatute puhul. Käsiraamatutes võib see väljenduda rohkem temaatika ülesehituses ja selges vormistuses.

Julgen öelda, et avaldatud raamat hiljem mõne žanri alla paigutada on kordades keerulisem, kui see enne avaldamist läbi mõelda. See ämber kulutas mu närvirakke ikka tõsiselt ja sundis mind oma raamatus muudatusi tegema, et sellega vastata lugeja ootustele.

Soovitus: Kui tahad oma sihtrühmast ja žanrist rohkem teada saada, siis kõige kasulikum on ise lugeda võimalikult palju raamatuid žanrist, kuhu arvad oma raamatu paigutuvat. Tee märkmeid raamatutes korduvate sümbolite, sõnavara, kujunduse jm detailide kohta. Siinkohal toon ka märkuseks, et tihtipeale on žanritel palju alamkategooriaid, mille kohta võiks täpsemalt uurida, kuid algaja autorina ära nendesse ära eksi.

Oma sihtrühma lähemaks uurimiseks ehk kuidas täpselt oma sihtrühma tuvastada ja mida muud enne raamatu kirjutamist teha, loe meie varasemat postitust „Mis asi on raamatu outline ehk ülevaade ja miks seda vaja läheb?“.

2. Struktuuri puudumine

Struktuur on nagu raamatu selgroog. See hoiab loogiliselt koos kõik ideed ja infokillud, mida soovitakse lugejale edastada. See teeb raamatu lugeja jaoks kergesti järgitavaks ja arusaadavaks.

Ilukirjanduses ja käsiraamatutes väljendub struktuuri puudumine erinevalt, kuid mõlemal on see olemas ja koguni hädavajalik selleks, et raamat oleks terviklik. Kui selgroog puudub, siis ülejäänud on lihtsalt üks arusaamatu ja igav kontide hunnik.

Ilukirjanduses väljendub struktuuri puudumine enamasti flow puudumises. Flow on see, mis hoiab lugejaid raamatus kinni kuni viimase lauseni. Flow eesmärk on hoida lugejad huvitatuna kogu loo vältel, tekitades neis pidevat soovi teada saada, mis juhtub edasi. Üldiselt koosneb üks ilukirjanduslik teos viiest teeviidast. Alloleval joonisel olen välja toonud standardse ilukirjandusteose kulgemise joone. 

Struktuur

Käsiraamatutes väljendub struktuuri puudumine pigem informatsiooni järjestuses ja kujunduses, kui temaatika sisus. Kui sinu raamat sisaldab palju tehnilist informatsiooni, siis on väga tähtis, et lugeja jaoks oleks see kõik loogilises ja kergesti järgitavas järjekorras. Kui teemade vahel ei tundu olevat mingit seost, siis enamikul korral juhtudest pannakse raamat lihtsalt tagasi riiulile tolmu koguma.

Soovitus: Enne kirjutama hakkamist kirjuta paberile välja oma raamatu peamised punktid ja pane kirja ka mõtteid kuidas neid siduda. Ilukirjandusliku teose puhul pane paika oma 5 teeviita.

Struktuuri loomisele aitab väga kaasa outlining enne raamatu kirjutamise alustamist. Kui tahad sellest rohkem teada, siis postitusest „Mis asi on raamatu outline ehk ülevaade ja miks seda vaja läheb?“ saab nii mõnegi vastuse.

3. Raamatu sisu parandamine enne esimese mustandi terviklikku valmimist

See ämber on vaieldamatult üks peamistest põhjustest, miks tuhanded – kui mitte miljonid – raamatud ei näe iialgi ilmavalgust, isegi kui sõnad on juba osaliselt paberile seatud. Halvimal juhul võib see ämber maksta mitmeid kuid või isegi aastaid raisatud aega.

Mida ma täpselt selle all mõtlen?

Olles juba kätte võtnud julguse hakata raamatut kirjutama, siis tahame luua teost, mis on täiuslik. Aga autorina leiame me alati midagi, mis võiks olla parem. Ja tihtipeale tulevad meile need „paremad“ mõtted keset oma raamatu kirjutamist. Ma andsin sellele lõpmatule „täiustamise“ kiusatusele järele kolm aastat. Selle kolme aasta jooksul ei suutnud ma lõpetada isegi esimest terviklikku mustandit. Kui ma lõpuks keeldusin tagasi minemast, siis valmis mu raamat vähem kui aastaga.

Tõde on see, et keskmine valmis teos on alati palju parem kui üks täiuslik peatükk. Vaatamata iga autori kirglikule soovile kirjutada see üks täiuslik teos, peame tõdema, et suure tõenäosusega meie esimene raamat selleks ei saa. Kuid see annab ainult motivatsiooni rohkem raamatuid kirjutada.

Soovitus: Kui sul tekib keset raamatu kirjutamist uus mõte, siis pane see märkmena endale kirja. Jäta sissekirjutamine korrigeerimise sammu, pärast esimese mustandi lõpetamist. On väga tõenäoline, et sul võib kirjutamise hilisemas sammus veel paremaid mõtteid tulla.

Samal teemal saab veidike teisest vaatenurgast lugeda meie postitusest „Purustame müüdid ja anname vastused raamatu avaldamisel“.

4. Halb aja planeerimine raamatu avaldamisel

See punkt hakkab rohkem tekitama kahju nendele, kellel on raamatu avaldamiseks kindel aeg paika pandud. Aja halva planeerimise all mõtlen ma algajate autorite arvamust, et raamatu kirjutamine võtab raamatu avaldamise protsessis kõige rohkem aega (see punkt on kaetud ka postituses „Purustame müüdid ja anname vastused raamatu avaldamisel“). See arvamus on aga kahjuks väga sinisilmne ja toob karmi reaalsuse saabudes kaasa väga palju närvikulu ja ka potentsiaalselt suuremaid rahalisi kulutusi.

Raamatu avaldamiseks on vaja sisse planeerida ka teised etapid peale kirjutamise. Nendeks on: toimetamine, vormindamine, korrigeerimine ja paberraamatu korral ka trükkimine ning kui soovid raamatut müüa poelettidel siis ka müümine ja turustamine. Kõik need etapid sisaldavad ühte muutujat, mis teeb täpse ajastamise tihtipeale keeruliseks – teised inimesed. Realistliku planeerimise korral tuleks alati ette uurida nende inimeste saadaval olekut, sest vahepeal võivad neil olla järjekorrad. Samuti tuleb lisaks nende tööajale arvestada ka igaks juhuks puhveraega, juhul kui neil peaks tööga kauem minema. Kuigi kõik need etapid peaks saama tehtud mingil määral paralleelselt, siis algaja autorina selles info rägastikus navigeerides ei soovita ma seda teha. Kui aga tähtaeg ikka surub peale, siis on kindlasti hea mõte küsida abi või mentorlust inimeselt, kes on kogu protsessi juba läbi teinud ja oskaks sujuvalt abistada kogu vajaliku informatsiooniga õigel ajal.

Soovitus: Tähtajaga avaldamise puhul on tark planeerida umbes 2 kuud toimetamiseks, vormindamiseks, korrigeerimiseks ja trükkimiseks. See jätab ka piisavalt puhveraega ootamatute situatsioonide puhul.

5. Korrigeerimise sammu vahele jätmine

Ei ole just palju algajaid autoreid, kes on valmis raamatu avaldamiseks välja käima mitmeid tuhandeid eurosid silmagi pilgutamata. Mõnede kulutuste vajadus on endale kergesti aru saadav, näiteks kaante kujundus, vormindamine ning sisu toimetamine. Need on siiski raamatu aspektid, mis võivad potentsiaalseid lugejaid otseselt ligi tõmmata ja tuluks konverteerida.

Korrigeerimise samm toimub peale toimetamist ja küljendust (selle kohta on tasuta webinaris Hommikohv Autoriga lähemalt rääkinud ka Tarvo Tobbi) ning tihtipeale ei ole autorile nähtavat tulemust, mis on kaante ja vorminduse puhul olemas. See on investeering, mida paljud esmakordsed autorid tihtipeale ei raatsi teha, sest see võib koguni olla neljandik kogu raamatu avaldamise kuludest. Kuid selle investeeringu tegemata jätmine toob tihtipeale endaga kaasa rohkem kahju kui kasu. Autorina ei märka me tihtipeale näpukaid või väikseid kujundamise vigu. Lugejale võivad need aga lugemiskogemust oluliselt rikkuda ja isegi, kui neile sisu meeldib, siis need mõned vead võivad ikka tuua negatiivse arvustuse. See tõesti pole otseselt kulutus, mis aitab raamatut rohkem müüa, aga see on kindlasti investeering, mis aitab meil vältida negatiivset tagasisidet ja sellest tulenevat lugejate kaotust.

Ma loodan, et need punktid aitavad nii mõnelgi entusiastlikul autoril kokku hoida nii närvirakke, aega kui ka raha.

Kas oled kunagi ise läbi elanud mõne ülal mainitud ämbri või mingi muu vea, mis läks hiljem palju kulukamaks?

Kui soovid millegi kohta rohkem teada saada või tulevikus selle kohta postitust lugeda, siis kirjuta see kommentaaridesse. Ootan huviga Sinu mõtteid!

0 Comments

Submit a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

© Minu Raamat 2021 | Privaatsuspoliitika | Müügitingimused

Minu Raamat OÜ | Pöörise 20-55, 12618, Tallinn | tarvo@minuraamat.ee | +372 5346 0501